Investeerimiskuld
Investorid saavad investeerida kulda läbi börsil kaubeldavate fondide (ETF), osta kullakaevurite ja nendega seotud ettevõtete aktsiaid või osta füüsilist investeerimiskulda.
Kuld kui väärtuse kandja
Mõned väidavad, et kuld on aegunud väärtuse kandja millel ei ole enam mineviku rahalisi omadusi. Samuti väidetakse, et kulla ainus eelis on see, et kuld on ehete valmistamisel kasutatav materjal. Spektri teises otsas olevad inimesed väidavad, et kuld on vara millel on erinevad olemuslikud omadused mis muudavad kulla ainulaadseks ja investoritele kasumlikuks portfeli osaks.
Lühike kulla ajalugu
Kulla eesmärgi täielikuks mõistmiseks tuleb minna tagasi kulla turu algusaegadesse. Kulla ajalugu ühiskonnas sai alguse ammu enne seda kui muistsed egiptlased hakkasid ehteid ja religioosseid esemeid valmistama. Umbes 560 eKr. hakkas kuld toimima valuutana. Sel ajal soovisid kaupmehed luua standardiseeritud ja hõlpsasti ülekantava rahavormi, mis lihtsustaks kauplemist. Kuldmündi loomine näis olevat lahendus kuna kuldehteid juba tunnustati erinevates maailma paikades.
Pärast kulla kasutama hakkamist rahana kasvas selle tähtsus kogu Euroopas ja Suurbritannias. Kreeka ja Rooma impeeriumi reliikviaid eksponeeriti muuseumides üle maailma ning Suurbritannia töötas 775. aastal välja oma metallipõhise valuuta. Briti nael, šilling ja penn põhinesid kulla (või hõbeda) kogusel. Lõpuks sümboliseeris kuld rikkust kogu Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas.
USA kullastandard
USA valitsus jätkas kulla traditsiooni võttes 1792. aastal vastu kullastandardi. Kullastandard tähendas, et iga USA valuutaühik peab olema tagatud kullaga. Näiteks üks USA dollar vastas 24,75 kullaterale. Teisisõnu tollal rahana kasutatud mündid asendasid praegu pangas hoiul olevat kulda.
Kuid kullastandard ei kestnud igavesti. 1900. aastatel toimus mitu olulist sündmust mis lõpetasid kulla kasutamise rahasüsteemina. 1913. aastal moodustati Föderaalreserv mis hakkas välja andma veksleid (tänapäevane versioon meie paberrahast), mida võis vajadusel kulla vastu vahetada. 1934. aasta kullareservi seadus andis USA valitsusele kõigi ringluses olevate kuldmüntide omandiõiguse ja lõpetas uute kuldmüntide vermimise. See seadus hakkas idandama ideed, et kulda või kuldmünte ei ole enam vaja rahana kasutada. USA loobus kullastandardist 1971. aastal mispeale dollarit enam kullaga ei tagatud.
Pärast kulla kasutama hakkamist rahana kasvas selle tähtsus kogu Euroopas ja Suurbritannias. Kreeka ja Rooma impeeriumi reliikviaid eksponeeriti muuseumides üle maailma ning Suurbritannia töötas 775. aastal välja oma metallipõhise valuuta. Briti nael, šilling ja penn põhinesid kulla (või hõbeda) kogusel. Lõpuks sümboliseeris kuld rikkust kogu Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Ameerikas.
Kuld kaasaegses majanduses
Kuigi USA dollar ei ole enam tagatud kullaga on sellel tänapäeva ühiskonnas siiski tähendus. Kuld on maailma majanduse jaoks endiselt oluline. Selle väite kinnitamiseks ei pea vaatama kaugemale kui keskpankade ja muude finantsorganisatsioonide näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi bilansist. Praegu omavad need organisatsioonid peaaegu ühe viiendiku maailma kullavarust. Lisaks on mitmed keskpangad suurendanud oma praeguseid kullareserve, peegeldades muret pikaajalise maailmamajanduse pärast.
Kuld hoiab rikkust
Kulla tähtsuse põhjused kaasaegses majanduses peituvad selles, et kuld on edukalt säilitanud rikkust tuhandeid põlvkondi. Sama ei kehti aga pabervaluuta kohta.
1970. aastate alguses oli 33g kulda väärt 40 dollarit. Teil oli sel ajal valida kas hoida kulda või hoida lihtsalt 40 dollarit. Mõlema eest oleks saanud osta näiteks uhiuue ülikonna või ratta. Samas kui sul oleks täna 33g kulda ja arvestad selle tänaste hindadega ümber piisaks sellest uue ülikonna ostmiseks, kuid 40 dollari kohta seda öelda ei saa. Lühidalt öeldes oleksite kaotanud olulise osa oma rikkusest kui oleksite otsustanud hoida 40 dollarit kuna kulla väärtus on tõusnud, samas kui inflatsioon on dollari väärtust kahandanud.